Mesitaru kujundamisel lähtutakse eelkõige mesilaste käitumisharjumustest ja mesinduse juhtimise praktilistest nõuetest; looduslikku tarukeskkonda simuleerides tagab disain turvalise ja stabiilse elupaiga. Siseruum, struktuursed mõõtmed ja komponentide kujundused peavad vastama mesilaste vajadustele pesitsemise, paljunemise, mee säilitamise ja mesilaspere tegevuse osas, tagades, et mesilane säilitab terve arengu.
Mesipuu projekteerimisel on esikohal ruumiline tõhusus ja struktuuride standardimine. Sisemus peab olema sobiva suurusega, et vältida ülerahvastatust-, mis tekib siis, kui ruumi on liiga vähe,-vältides samas liigset mahtu, mis võib kahjustada soojuse säilimist. Sellised komponendid nagu kammiraamid ja vundamendilehed on projekteeritud standardsete mõõtmetega, mis hõlbustavad kontrollimist, asendamist ja haldamist, suurendades seeläbi üldist mesinduse tõhusust.
Mesitarud peavad pakkuma ka tõhusaid keskkonnaregulatsiooni võimalusi. Materjalide, ventilatsioonikonstruktsioonide ja soojusisolatsiooni konstruktsioonide valiku kaudu aitab taru reguleerida sisetemperatuuri ja -niiskust, säilitades mesilastele erinevatel aastaaegadel stabiilse elukeskkonna. Näiteks puitmaterjalid tagavad loomuliku soojusisolatsiooni ja niiskuse reguleerimise, samas kui ventilatsiooniavad parandavad õhuvoolu, vähendades niiskuse ja lämmatava kuumusega seotud probleeme.
Lõpuks rõhutab mesitaru disain kasutusmugavust ja vastupidavust. Hästi-disainitud struktuur võimaldab mesinikel hõlpsasti avada taru kontrollimiseks, meekorjamiseks ja tavapäraseks hoolduseks. Samuti peab see olema vastupidav niiskusele, kahjuritele ja vihmale, tagades sobivuse pikaajaliseks-välistingimustes kasutamiseks. Teadusliku disaini põhimõtete kaudu kaitseb mesilaspere, suurendades samal ajal juhtimise tõhusust ja tootlikkust.
